Dank je wel!

Hallo iederen,
Hier ben ik. In mijn eerste week in Nederland belfoode ik dat mijn laatste blog post is in Nederlands. Nu hier het is in mijn beste Nederlands wat kun ik praat.
Ik dacht altijd dat 1 jaar is lange tijd, maar deze jaar ging echt snel. Het was echt lijk gisteren als ik kwam in Nederland en nu ben ik terug in thuis.
Ik kwam 11.08.2018 in Nederland. Ik wist bijna niks over Nederland. Nu, 10 maand later kun ik zeg dat ik weet beste veel over Nederland. Nu ken ik Nederlandse traditsies en ik begrijp de taal. Ik weet ook hoe werkt ov-chipcard, welke spoor moet je nemen in Zwolle als je wil naar Hoogeveen reizen (spoor 13 ALTIJD), wat moet je doen als je bent de laat naar school en zo oon.
Ik had leuke klasgenoten (en ook ISK mensen) wie helped mij altijd met alles, ik ken de beste uitwisselingstudenten en ik had aardige gastgezin en mensen van tennis.
Ik had echt leuke tijd in Nederland!

Sommige highlights van deze jaar:

• Nieuwjaarsduik
• Paris
• Disneyland
• Kerst ontbijt met klas
• Manon`s verijaardag ;)
• Koningsdag
• Praag met uitwisselingstudenten
• Tulpen tuin
• Werkweek
• BBQ met klas

Wat heb ik gedaan en wat ga ik nu doen

Eerste ik had  mijn laatste uitwisseling camp in Duitsland (van 24.06 tot 28.06) waar ging alle uitwisselingstudenten van Europe (ongeveer 500 mensen). Het was echtecht leuk daar en wij hadden mooie zomerdaggen ook daar (ongeveer 36C elke dag) .  28.06 s`ochtends  vertrek ik van Duitsland naar Estland met een bus  (32 uur in de bus) en  29.06 was ik in Estland.
Nu ik werk in Tallinn Zoo cafe en in mijn vrije tijd doen ik met mijn vriendennen afspraken.

2.september ga ik naar school. Ik begin met eerste jaar van gymnasium wat duurt 3 jaar.

Btw van Nederland naar Estland is allein 2050km zo als jullie zijn of hebben plan komen naar Estland dan stuur mij een bericht en ik laten jullie zien beste plekken van estland :).

mijn klas

ISK

Uitwisselingstudenten

Tennis

VAN HARTE BEDANKT!

Dank je wel iedereen dat jullie hebben mijn uitwisseling jaar zo leuk gemaakt!

TOT ZO!

Groetjes,

Laura 

Eesti vs Hollandi võrkpall JA ÜLLATUSPIDU

Mõned nädalad tagasi, ühel esmaspäeval hommikul esimese tunni aja tuli mu juurde kekaõpetaja ühe uudisega. Minu esimene mõte oli, et mis uudis see ikka saab olla, aga tema küsis kas ma tean, et Eesti võrkpalli koondise mehed tulevad 12.juunil HOOGEEVI mängima HOLLANDI koondise vastu. Ma arvasin, et ta teeb nalja. Kas olete paremat nalja kuulnud kui, et Eesti koondise tuleb HOOGEVEENI- linna, kus elab ainult 55 334 inimest, linna mida ei tea ükski inimene kes elab kusagil Lõuna-Hollandis, linna mille nime on vaid ühe korra   kohalikus ajalehes olnud.
Aga jah. Mu kekaopetaja ei teinud nalja. Loomulikult teadsin ma, et ma pean Eestit toetama tulema. Nii ma siis ostsingi piletid mangule ja votsin oma itaallase Bianca kaasa ja laksime Eestile kaasa elama (ma ei saanud hollandlast kaasa votta kuna muidu oleks ta vaid Hollandile kaasa elanud).
Saal oli aareni rahvast tais. Ma ei olnud ealeski varem nainud selles saalis nii palju inimesi kui sel korral. Ja koik toetasid Hollandit. Peale minu oli saalis veel 4 meesterahvast ja uks naisterahvas, kes toetasid Eestit- ja see oli koik. Loomulikult saan ma aru, et kui see mang oleks toimunud kusagil Eesti vaikelinnas (nt. Turil) siis ega sinna ka ei oleks palju hollandlasi kaasa tulnud elama. 
Mang oli aaretult huvitav.
3:0
Eesti kaotas.
Peale mangu oli mul voimalus isegi natuke Eesti koondisega raakida. Ma sain teada, et ega see mang ei olnudki nii tahtis, et nad oleksid pidanud voitma (kull aga oleksid voinud) kuna neil oli nagunii koht kindlustatud juba jargmises voorus ja et jargmine nadal on neil juba uus voistlus. Veel raakisin ma uhe eestlannaga, kes oli tulnud Eestit toetama. Vaga imelik oli raakida Eesti keelt. Sonad nagu ei tahtnud suust valja tulla hahah.

Üllatuspidu
16.06 sain ma ullatus lahkumispeo omale enda klassilt.
Koik algas sellest, et ma olin just tulnud viimasest YFU laagrist, just oli olnud vaga emotsionaalne nv kus pidime koigiga huvasti jatma ja ma teadsin et ma lahen ohtupoole  oma klassioega kinno.
 Kuna ma olin vasinud, siis otsustasin ma panna vana mugava tsargi selga ja monusad dressipuksid ja mitte meiki teha jne. Mu klassiode tuli mind autoga uleskorjama ja esimene asi mis ta mulle utles oli, et me peame esimese asjana kellegi juurde minema ja viima talle midagi. Ma olin nagu okei, pole probleemi. Kui me joudsime selle maja ette siis esimene asi mis ma motlesin oli, et OKEII selle maja ees on paris palju jalgrattad, et see on kahtlane veits. Mu klassiode utles mulle veel, et ma voin temaga ukseni jalutada. Peale uksekella helistamist tegi ukse lahti mu uks teine klassiode ja kutsus mind soojade sonadega sisse. Kui ma elutoa uksest sisse olin astunud, siis ma nagin tervet oma klassi seal. Absoluutselt koik olid kohale tulnud! Isegi mu esimene klassijuhataja (Ta jai oktoobrist nii haigeks, et ta ei olnud enam koolis ja ma ei olnud teda sellest ajast nainud) oli kohale tulnud. 
See oli imeline ullatus ja mu klassikaaslased olid vaga palju vaeva nainud sellega.
 Me grillisime, mangisime mange, kuulasime muusikat ja raaksime juttu. Ka tegid mu klassikaaslased mulle  palju armsaid kingitusi, üks neist oli fotoraamat mis mulle väga südamesse puges. See oli vaga lahe üllatus mu klassikaaslaste poolt!
Kui ma parast raakisin sellest oma host perele, siis hakkasid nad naerma ja utlesid, et nad teadsid juba paris mitu nadalat sellest ja veel teadsid mu moned paralleelikad sellest. See on tegelikult ikka vaga hasti ja  vaikselt organiseeritud, sest ma ei olnud sellest midagi kuulnud ja tavaliselt ma ikka tean asju.
Kindlasti jaan ma oma klassikaaslaseid igatsema.

Praha

YFU Holland korraldab iga aasta vahetusõpilastele traditsioonilise 4 päevase reisi Tšehhi pealinna Prahasse. Aasta algusest käisid juba jutud sellest reisist ja eks igaüks oli midagi kuulnud varasemate vahetusõpilastelt kui lahe reis see oli. Lõpuks jaanuaris saime ka meie emaili, kus meid kutsuti Prahasse. Peale seda hakkasime me päevi lugema ja pea iga nädal rääkisime mida kaasa võtta jne. Lõpuks jõudiski Praha reisi aeg kätte ja kahjuks need 4 imelist, lõbusat, nalja ja naeru täis päeva läksid liiga kiiresti mööda.
Meil oli kokku tulnud imeline seltskond: 42 Hollandi vahetusõpilast + 7 Belgia vahetusõpilast (kes kõik olid mehhiklased) + 6 vahetusõde/venda ja 9 vabatahtlikku, kes organiseerisid meile selle reisi. 
Nende 4 päevaga jõudsime me väga palju teha ja unetunnid ununesid meil sootuks (Mina magasin 4 päeva peale kokku vaid 7h ja tagasi Hollandis olles vajasin ma nädalat, et oma unetunnid tasa teha ja et ma enam väsinud ei oleks). 
Prahasse ja tagasi sõitsime me bussiga, terve öö veetsime me bussis ja meie grupis oli väga palju latiinosid, kellel isegi kella 5 ajal hommikul ei saanud energia otsa, mis oli muljet avaldav. 
Põhjus, miks mulle meeldis see trip nii väga kuna: Prahas oli meil hoopis rohkem vaba aega. Ja seda vaba aega kasutasime me väga produktiivselt- me avastasime Praha ilusid, me käisime vesirattaga sõitmas Praha ühes suurimas jões, me sõime õhtusööki laevas, me käisime Tšehhi peol, me chillisime saunas ja basseinis (mis meil olid hotellis) ja me mängisime vahetusõpilastega ühte hästi lahedat mängu, kus sa alustasid tuletikuga ja sa pidid tänaval vahetama suvalise inimesega selle tuletiku ära, sedasi et sa annad tuletiku ja tema annab midagi muud vastu ja nii edasi ja nii edasi. 
Okei, mis ma ikka nii kaua räägin ma pigem lisan mõned pildid meie Praha tripist.

Foto, kus me ootame oma bussi, et alustada teekonda Praha poole

See on traditsiooniline Tšehhi magustoit, keskel on jäätis ja ümber on midagi saia sarnast

John Lennoni sein

Peale pidu, kell on umbes 4.00 hommikul

Grupipilt

Hotelli basseinis

Ja meie viimane grupipilt 

Armastusega Emmele

Sellest päevast on möödas täpselt 274 päeva, mil ma oma kallist ema viimati nägin ja veel vaid 48 päeva minna taaskohtumiseni.
Ma olen vahetusaastaga palju muutunud. Ma olen nüüd täiesti aus teiega. Ma olen eestlane ja tihtipeale ei oska ma oma emotsioone eestlaslikult välja näidata (tegelikult on mul on sellepärast siin isegi probleeme tekkinud) ja veel aasta tagasi ei oleks ma uskunud, et kunagi kirjutan ma postituse tervele maailmale sellest, kui amazing emme mul on, aga nüüd teen ma seda.
See postitus on mõeldud eelkõige mu kallile emale, kuid ka kõigile teistele, et te näeksite kuidas mul (ja ka Triinul, Gerdal ja Pearul) on vedanud emmega ja kui palju me teda tegelikult armastame.
Kui ma väiksem olin, siis ikka ja jälle kui ma kellegi juurde ööseks jäin ja tema ema lubas midagi, mida minu ema ei lubanud, siis mõtlesin, et ahh miks minu ema ei võiks olla selline. Või, et miks ei oska minu ema teha sama häid pannkooke, nagu teiste emad- aga nüüd saan ma aru, et HEYY minu ema oskab teha KÕIGE paremat kohupiimakooki, mida ei oska mitte ükski teine ema teha. Ja ma olen uhke selle üle.
Väiksena ei saanud ma ka aru, et kui kõigi teiste vanemad töötasid nii lahedates ja huvitavates kohtades (kes pommirühmas, kes mänguasjapoes) siis mida kaotasid sina ära sinna igavasse raamatukokku...
Nüüd võtan ma oma sõnad täielikult tagasi, sest just sina oled see, kes pikendab mu raamatuid kasvõi aasta aega jutti,  sina tood ja viid mu raamatuid alati ja teil on super maitsvad küpsised alati puhkeruumis..
Kui sind ei oleks, siis kes teine aitaks mind vene keelega ja kes teine saaks alati vihaseks kui ma ei saa aru kas tegu on s,š,z,ž või millegi muuga hoopis. Ja kuigi ma alles veerin vene keeles, siis tänu sinule on mul selles aines  kõik positiivsed hindend olnud vaid.
Minu ema on täiega Awsome. Tal on 4 imelist, ülitoredat ja andekat last (..okei, mõni meist on küll vahel natuke metsa poole läinud, aga selle eest mina olen perfectne, eks emme?). Minu emme on rohkem kui imeline. Ta on mu suurim fänn ja ma võin julgelt öelda, et ta teab mu igat blogirida peast.
Ma tean, et sa oled mind vaid 17 aastat armastanud, aga mina olen sind terve oma elu.
Sel emadepäeval ei saa ma oma õdede-vennaga valmistada sulle torti ega tuua lilli ja mul ei ole sulle täna ka midagi muud kinkida, kui vaid need mõned hädised, aga südamest tulnud read, mis ma pühendan sulle.
HEAD EMADEPÄEVA, MU ÜKS JA AINUKE EMME!!

Lisan ka paar pilti oma emast ja ta lemmiklapsest.

Pilte kevadest

Nagu te olete aru vist juba saanud, siis viimasel ajal olen ma eriti laisaks muutunud blogipostituste kirjutamisega (ja mulle on ka öeldud, et mu eesti keel on halvaks läinud) nii et selles postituses saate te vaid ohtralt pilte näha.
Vaadake ja naudige :)

Tulbiaed

Kinderdijk

Laura hollandlaseks vaikselt muutumas

 mina ja mu hostõde

mina ja mu 3/4 hostpere

Rotterdam

Kuubikute maja

Utrecht

mina ja Louisa

tüüpiline Hollandi vaatepilt, mida sa näed tipptunni ajal- 300 ratturit üheskoos koju sõitmas 

Madurodam

 Madurodam on Hollandi põhilistest vaatamisväärsustest tehtud miniatuurne linnake Den Haagis

Koningsdag 2019

ehk kuningas Willem-Alexandri 52.sünnipäev, kus terve Holland kandis oranži ja pidutses terve päev. (Kuningapäev on hollandlastele sama oluline kui eestlastele jaanipäev)

"Oranje is totaal niet mijn kleur maar voor Willem doe ik alles!"  -Oranž ei ole absoluutselt mitte minu värv, aga Willemi auks olen ma valmis kõike tegema.

 Mina ja Bianca

 mina ja Paulina