Amsterdam, Jõuluturg Saksamaal, Jõuluhommikusöök klassiga

Hei-hei!
Kauneid pühi kõigile!
Naljakas on mõelda, et ma olen juba üle 4 kuu Hollandis olnud. Siiamaani tundub kõik nii uus ja huvitav, aga samas ka nii igapäevane juba.
Räägin alustuseks ühe tõesti sündinud loo, mis oli minuga mõned nädalad tagasi. Nagu te teate, siis ma mängin tennist ja ühel mitte nii ilusal reedesel õhtul tuli treener mu juurde ja ütles, et järgmisel nädalal trenne ei toimu, kuna ta sõidab koolitusele Amsterdami. Ja minu esimene asi, mis ma talle natukene liiga entusiastlikult ütlesin oli "Vauu, sa lähed Amsterdami! Nii lahe!" ja alles peale 5sek sain ma aru, et ma elan Hollandis ja Amsterdami minek on vägagi normaalne ja igapäevane asi, et see on sama nagu kui tartlane ütleb, et läheb Tallinna.

Natuke piinlik küll sellest nüüd rääkida, aga ma elasin Hollandis 3 kuud sedasi, et tegelikult ei olnud ma kordagi Amsterdamis käinud (okeiokei, kui lennuki pealt maha tulin, siis olin jah Amsterdamis, aga see oli vaid hetkeks). Kui me vahetusperega Pariisis olime, siis hostisa tegi nalja, et ma olen käinud Pariisis, aga ei ole jõudnud veel Amsterdami. Igatahes, eelmisel nädalavahetusel jõudsin ka mina Amsterdami,lõpuks. See oli eelmisel pühapäeval ja juhuslikult oli see ainuke päev, mil öösel oli lumi maha sadanud (muidu tavaliselt meil sajab vaid vihma mitte lund). Mu hostpere hoiatas mind, et kui Hollandis on 2sentimeetrit lund, siis hollandlased on hullumas ja paanikas. Nii oli ka sel pühapäeval. Ma ootasin rongijaamas 50 minutit, kuna mu rong oli 2 sentimeetri lume pärast tühistatud ja järgmine hilines 15 min! Aga peale kõike seda ootamist muutus mu tuju hetkega rõõmsaks, kui oma kalleid vahetusõpilasi Amsterdami rongijaamas nägin. Väga palju me Amsterdami teha ei jõudnudki, käisime söömas, jalutasime ja siis otsustasid mõned, et lähevad külastavad maailma kuulsat Van Gogile pühedatud Rijksmuseumi. Mina otsustasin, et jätan Rijksmuseumi järgmiseks korraks ja läksime teistega hoopis uisutama. Ja nagu ikka ja alati, siis peale uisutamist olime me rongist maha jäämas, niiet me sõnasõnalt jooksime mööda Amsterdami tänavaid, et rongile jõuda, millele me õnneks ka jõudsime. Kahjuks seekordne hüvastijätt oli kurvem kui eelmised ja tõi isegi pisarad silmanurka, kuna seekord me teadsime, et see on last time, kui saame aega veeta just selle seltskonnaga, kuna pooleaasta vahetusõpilaste aeg saab läbi ja nad sõidavad oma kodumaale tagasi.

 Vasakult: Theo(Belgia), Phirun(Saksamaa), Fanni(Ungari), mina, Matteo ja Bianca (Itaalia) ja Paulina (Saksamaa)

Ühel nädalavahetusel käisime ka jõuluturul Saksamaal. Kindlasti mõtlete te nüüd kadedusega, et vauu ta käis Saksamaal kah.Jah, ma käisin, aga ma pean mainima, et mu hostpere käib nädalavahetustel väga tihti Saksamaal poes, sest seal pidavat asjad odavamad ja paremad olevat. See on sama nagu kui elad Narvas ja käid Venemaal poes. Jõuluturu kohta nii palju, et see oli ilus ja lahe, aga olles näinud Euroopa parimat jõuluturgu, siis oskan öelda, et Tallinnas on parem :)).

Kerstontbijt met mijn klas. Ehk jõuluhommikusöök klassiga. Minu meelest oli see väga lahe idee, et viimasel koolipäeval korraldasime ühise hommikusöögi hea-paremaga. Üks hästi meelde jääv seik sellest oli see, et kui me päev varem klassis arutasime, et mis võiks olla meie hommikusöögi laual ja üks mu klassiõde ütles, et võiks midagi magusat ka ikka olla ja mu klassivend siis lubas talle paki suhkrut tuua. Ja tõi ka. Ühesõnaga, see oli väga mõnus ja hollandlased ütleskid selle peale gezellig (see tähendab segu hubasest, mõnusast ja lahedast)

Mina ja mu klass

Minu ISK

Selles postituses räägin ma oma ISK klassist natuke.
Kõigile neile, kes IKKA VEEL ei tea mis on ISK, siis kordan 100 korda üle: mu koolis on Internationale Schakelklas, mis on mõeldud õpilastele, kes ei ole hollandlased, et me saaks õppida hollandi keelt.
ISK jaoks on mu koolil eraldi maja ja kui mu tunniplaanis on auk, siis lähen ma ISKsse, tavaliselt veedan ma igapäev 2 tundi ISK klassis.
ISK klassis on meid 20 ringis ja umbes 16 räägib neist araabia keelt..
Võin öelda kohe alguses ausalt ära, et kui ma alustasin ISKga, siis mulle ei meeldinud see, kuna:
1. Me ei rääkinud ühist keelt. Nemad ei rääkinud inglise keelt, mina ei rääkinud hollandi keelt.
2. Nad olid üpris lapsikud. Nad jooksid vahetundide ajal ringi, ajasid teineteist taga ja ühesõnaga tegid kõike mida ma tegin 3 klassis.
3. Ma arvan et nad ei võtnud mind kohe alguses päris omaks ja I'm so sorry, et ma sedasi ütlen nüüd aga ega ka mul ei olnud väga viitsimist ja tahtmist nendega sõbrustada (nende jaoks olin ma nagu kuuvarjutus, kes veetis vaid mõne tunni igapäev nendega, lihtsalt tüdruk kes tuli ja läks). 
Ühesõnaga, et natukenegi parem mulje endast jätta, ütlen ma nüüd, et aga kogu mu fookus oli ju vaid hollandi keelel ja sellepärast mul ei olnudki energiat, et nendega sõbrustada nii palju.
 Ärge nüüd must valesti aru saage, mul ei olnud midagi oma ISK klassi vastu, ma läksin sinna heameelega ja mu ISK klassikaaslased olid kohe alguses mu vastu sõbralikud ja toredad, kuid meil ei olnud seda klappi.
Kuid siis, ühel ilusal päeval sain ma teate, et ma pean veetma terve nädala vaid oma ISK klassiga! (Mu päris klassil algas toetsweek ehk eesti keeles öeldes testide nädal ja team liideri arust oli mul liiga vara natuke nendest testidest osa võtta, niiet ta saatis mu ISKsse.)
Oma esimesel terve päev ISKs veedetud päeval sain ma juba aru, et mu ISK klass on tegelt väga äge. Nad on väga hoolivad, sõbralikud, vinged ja tegelikult nad ei olegi nii lapsikud, kui mulle alguses tundus. Ma võin isegi öelda, et tegelt nendega on väga fun olla.
 Kuid samas olen ma ka aru saanud, et nende elu ei ole üldsegi mitte lihtne. Nad ei räägi sõnagi inglise keelt, hollandi keele õppimist alustasid nad piltidega, enamus neist elab ühes suures majas koos. 
Mu ISK klassis on ka üks poiss, kes toob kõigile, isegi kõige vihmasema ja hallima Hollandi sügise ilmaga, naeratuse näole, sellega et ta on lihtsalt tema ise. Ta on seda tüüpi poiss, kes jookseb ringi ja KOGUAEG ta jutustab kellelegi midagi. Ja ta on alati nii rõõmsameelne, et see teeb teistel ka tuju heaks. Aga tegelikult elab ta oma 4 venna ja 2 õe ja isaga vaid väikses korteris. Ta ei ole oma ema üle aasta näinud juba, kuna ta ema jäi Somaliasse, sest ta oli liiga haige, et kolida. 
Mu ISK klassis on kaks õde. Vanema õe nimi on Temnimit ja kuna Temnimit kõlab tõpselt nagu ten minute siis kõik hakkasid neid kutsuma teda ten minutiks ja ta väikest õde five minutiks.
Ja lõpetan selle postituse rõõmsa sõnumiga:  
Finally ma tean kõikide oma ISK classmatede nimesid peast. Ja uskuge mind, kõigi nende Abdulide, Hasanide, Ibrahimide, Tabarakide, Bitade ja Mohoodide nimesid ei olnud mul kerge ära õppida, aga ma sain sellega hakkama.

Bonjour, Disneyland & Paris

Natuke häid uudised teile: 
Eile oli mul keeletest ja ma läbisin selle positiivse tulemusega!! YFU korraldab veebruaris kõigile neile, kes läbisid keeletesti hea tulemusega, reisi PARIISI. yeyy 

Aga võibolla te tahate teada nüüd natuke minu esimesest Pariisis käigust.
Nagu eestlastelgi, oli ka mul sügisvaheaeg samal ajal.
Minu esimene vaheaeg Hollandis möödus väga kiirelt.
 20.okt tähistasime mu hostisa sünnipäeva. Külalisi oli 30-40 ringis. Minu jaoks oli see ikka väga palju inimesi näha meie kodus.
Pühapäeval (21.okt) alustasime me oma 6h sõitu Pariisi poole.
Pariisis ööbisime 5 ööd. Me veetsime 2 päeva Disneylandis ja 2 päeva Pariisi avastades.
Alustame Disneylandist.
Disneyland on väga lahe koht! See oli I-M-E-L-I-N-E.
"Disneyland on suur roosa unelm, mis on aegade jooksul kerinud end puhevile nagu suhkruvatt!"
Disneyland jaguneb kaheks: Disneyland Park ja Walt Disney Studios Park.
Õhkkond Disneylandis on läbinisti muinasjutuline ning Disneylandi territooriumil ringi jalutades tekkis tunne nagu oleksin ise Disney muinasjuttude ja filmide keskele sattunud.
Oma esimesel Disneylandi päeval olime me Disneyland Parkis, mis on siis the main heart of the magic, ehk Fantasyland.
Rahvast oli Disneylandis meeletult. Järjekorrad olid hiigelpikad, 1-1,5h ootamist iga atraktsiooniga.
(Fun fact: Üks populaarsemaid atraktsioone on Kariibi mere piraatide oma, mida külastab aastas sama palju inimesi kui Effeli tornigi.)
Teisel päeval külastasime Walt Disney Studios Parki, mis on filmipark. Seal sai tutvuda Disney filmide ja animatsioonide maailmaga.

Bonjour, Paris

Pariisis sõitsime ringi Hop on- Hop off bussiga, mis oli hea valik, kuna sedasi saime näha paljusid erinevaid kohti ja kui midagi lähemalt uudistada tahtsime siis läksime lihtsalt välja bussist.

"Maailmas on palju imeilusaid ja köitvaid linnasid, aga mitte ükski neist ei saa hoobelda sellise ligitõmbavusega nagu Prantsusmaa pealinn."

Nüüd, mil ma olen oma silmaga näinud Pariisi, saan julgelt öelda, et Pariis on väga elust kihav, põnev, ajalooline, maitsekas ja ülielegantne linn.

Ma olin üllatunud, kui kuulsin, et prantslastele ei meeldi inglise keeles rääkida. Mulle räägiti ka, et prantslased armastavad oma emakeelt nii palju, et kui sa küsid midagi inglise keeles, siis nad ikkagist vastavad sulle prantsuse keeles, olenemata sellest kui hea on nende inglise keel, nad valivad alati vastamiseks prantsuse keele.

Teine kuu Hollandis

Veel mõni päev ja ma olen olnud Hollandis juba 2 kuud..
Väga midagi nii huvitavalt vahepeal juhtunud ei olegi.
Nüüdseks olen käinud ära oma esimesel Hollandi peol. Hollandlased on sellessuhtes natuke nagu eestlasedki, algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.
Proovisin tennist koos oma klassiõega.
Olen näinud ära ühe kohutava hollandlaste tehtud filmi, mis oli super imelik.
Ja laupäeval, 6.oktoobril, oli mul meeting vahetusõpilastega, kes elavad Põhja-Hollandis, nagu minagi. See toimus meie ühise kontakt personi kodus. Rääkisime seal oma saavutustest ja üle elamistest. Rääkisime kui jube on hollandlaste harjumus võtta oma deodorant välja ja kasutada seda teiste ees ja pärast terve ruum lõhnab (tegelt rohkem haiseb) selle lille lõhnalise deodorandi järele, kuna seda ei pihustata mitte ühe korra vaid pool purki ikka korraga. Kui kõik mured ja kurtmised said ära räägitud siis hakkasime kokkama. Iga üks (12 vahetusõpilast) valmistasid toidu mis neile kõige rohkem meeldis. Mina küpsetasin Brownie koogi, jaapanlane tegi nuudleid,rootslane valmistas swedish meatballs, georglane tiramiisu koogi, itaallane tegi pizza, sakslane apple pie jne...
 Loomulikult ühe argentiinlasega juhtub koguaeg midagi, nii ka oli see hommik talle erilisem, nimelt  ta magas tol hommikul sisse ja siis tuli talle suureks üllatuseks, et tema kodulinna tänavad olid täiesti suletud, kuna toimus mingi rattasõit ja ta ei pääsenud poodi, et osta oma toidu jaoks asju, niiet ta rääkis meile, kuidas ta oli lihtsalt haaranud oma hostpere kodust toiduasju kaasa, millest võiks midagi kokku teha ja hüpanud ratta selga ja vändanud kohale.
Pärast seda maitsvat õhtusööki saabusid meie hostvanemad ja meie kontakt person rääkis nende kõigiga juttu, niiet meil oli lihtsalt aeg istuda ja rääkida omavahel.
See oli väga mõnus õhtupoolik.
Kiire fun story, itaallane alustas jutuga, et igatseb Itaalia toitude järgi, mille peale austraallane ütles, et igatseb oma mamma tehtud toite kõige rohkem ja sellepeale purskas argentiinlane naerma ja ütles, et tema ema igatseb tema tehtud toitude järgi, kuna ta oli ainuke kes tavaliselt kokkas kodus.

                                          Meie, Põhja-Hollandlaste imeline gang

                                                           Meie külluslik söögilaud

                                          Alya, Tika ja mina

Nädala raport

Esmapäev- lõpuks ometi külastasime hostemaga city halli ja kirjutasime mu Hoogeveeni sisse.
Kolmapäev- tunnid olid vaid 12.00ni, kuna õpetajatel oli mingi koolitus. Mu klassiõde kutsus mind enda ja ta sõbraga glider planeiniga sõitma. See oli I-M-E-L-I-N-E. Loomulikult vajasin ma selleks YFU luba, niiet terve teisipäevase päeva suhtles mu hostema YFU kontoriga. YFU Hollandi pidi ju helistama YFU Eestile, YFU Eesti pidi helistama mu emale, et teada saada, kas see on okei temale, siis YFU Eesti helistas tagasi YFU Hollandile ja siis lõpuks teatas YFU Holland mu hostemale, et luba on saadud.

Neljapäeval käsime klassiga Frieslandi kunstimuuseumis fotograafia näitust vaatamas.

Reedel oli tavaline koolipäev, aga õhtupoolikul läksime klassiga etendust Shakespeareist vaatamas. Loomulikult kui ma rattaga olin kodust välja läinud, et kooli poole sõita, hakkas väga kõvasti vihma sadama, äikest lööma ja rahet tulema. Elu kõige hullem rattasõit... Kui ma lõpuks kooli jõudsin olin ma läbi märg. Ma sain isegi oma riietest vett välja pigistada. Shakespeari etendus oli õues, niiet ma lihtsalt istusin, külmetas ja mõtlesin, miks ma olen siin (mulle anti tegelikult valida, kas ma tahan minna vaatama seda etendust või mitte, kuna see kõik oli hollandi keeles ja ma otsustasin jah). Vihma sadas väga hullusti ja peale esimest vaatust teatati, et etendus tühistatakse halva ilma tõttu. Niiet me hakkasime bussiga tagasi kooli poole sõitma. Kuigi ma olin vägaväga külmunud, siis tegelikult oli see päris lahe, kuna bussisõitude ajal sai väga palju nalja ja kõigil oli lõbustuju halvast ilmast hoolimata.

Laupäeval läksime hostpere ja nende sõpradega foodfestivalile. See oli lahe, väga palju maitsvat toitu hahah. Jällegi sadas vihma ja oli kole külm ilm.. 

Ja pühapäeval käisime mu hostpere tuttava sünnipäevapeol.

Esimene kuu Hollandis.Kool.

Head kooliteed kõigile, kes veel koolis peavad käima!

Minu kool algas samal ajalgi kui eestlastelgi. (Lõuna hollandlastel algas juba augusti keskel, aga põhjas septembrist alles.)Kuna mu klass läks kohe peale esimest koolipäeva campima, siis oli mul ISK tunnid (ISK on mõeldud kõigile neile õpilastele, kes ei oska hollandi keelt, kes on tulnud kusagilt mujalt maailmast). Ma mõtlesin, et ISKs on lihtne suhelda ja sõpru saada, kuna meid kõiki seob see, et me pole hollandlased- aga tegelikult osutus väga raskeks suhelda nendega, kuna inglise keelt rääkis vaid üks poiss ja õpetaja. ISK klassis on meid 20 ja kõik peale minu, ühe tüdruku Poolast ja ühe poiss Afganistaanist on pärit Süüriast. Enamus on juba Hollandis olnud 2 või 3 aastat, nii et nad kõik saavad aru ja räägivad sujuvalt hollandi keelt. Kõik ISKkad on väga lahedad ja abivalmid, kuigi me ei räägi ühist keelt VeeL, siis käte-jalgade ja google translatega sai kõik jutud selgeks tehtud :).


Natuke hollandi koolist:

• Vahetunde peale igat tundi meil pole. Meil on vaid 2 vahetundi terve koolipäeva peal 10.45-11.10 ja 12.50-13.20.
• Oma söök tuleb kooli kaasa võtta.
• Vahetusjalanõusid pole vaja, aga ma ei ole imestunud ka selle üle, sest nad ei võta isegi koju jõudes oma tossusid jalast (ma olen ainuke oma peres, kes välisukse juures oma tossud alati ära võtab harjumusest haha).
• Iga aasta antakse neile 'õppetundide' arv (nt. 40h), mis tuleb peale tundide istuda spetsiaalses klassis ja teha kodutööd vm ja aasta lõpuks peavad kõigil need tunnid tehtud olema.
• Kõigil on oma lockerid.
• Mu tunniplaanis on väga palju vabasid auke..
• Oma terve klassiga olen ma koos vist vaid inglise keeles, ülejäänud aja on klass jagatud mitmeks rühmaks, nt. osadel on keemia ja teistel füüsika või siis matemaatikas on meid jagatud A, B ja C-rühmaks. A matemaatika on kõige lihtsam ja C kõige raskem. Ma olen B-s.
• Neil on tund NLT, mis tähendab kombinatsiooni keemiast, füüsikast, bioloogiast ja matemaatikast. Ma olen arusaanud, et selles tunnis me palju ei tee hahha. Õpetaja lihtsalt istub oma arvutis.
• Klassiruumides on virtuaalsed tahvlid.
• Koolis on eraldi töömees, kes parandab ära su ratta, kui see tee peal katki on läinud.
• Minu kool on 'rahvusvaheline' kool, nii et meil on eraldi ruumid ja tunnid õpilastele, kes ei räägi hollandi keelt (ISK tunnid).
• Väga normaalne on võtta oma deodorant välja ja kasutada seda keset koridori teiste ees.
• Iga hommik tuleb väga korralikult meelde jätta, kuhu sa oma ratta paned, sest kooli rattaparklas on vähemalt 800 ratast ja oma ratast on väga raske peale koolipäeva üles leida.
• Ma olen VWO5 klassis,mis tähendab, et mu klassikaaslased on minuga sama vanad, aga kui ma Eestisse tagasi tulen, siis tuleb mul veel 3 pikka kooliaastat ette võtta, aga neil lõppeb järgmine aasta juba kool ära ja siis nad saavad kas ülikooli minna või kus iganes :).

YFU aastaalguse seminar

See oli siis 15-18.08 kusagil Kesk Hollandis (täpsest kohast pole mul õrna aimugi). Meid oli umbes 40 kanti. Selle laagri mõte oli siis, et me saaks omandada oma esmased teadmised Hollandi kultuuri, keele, kooli, pere, pühade ja toidu kohta. See oli väga lahe ja ma jäin väga rahule. Peale selle, et ma õppisin Hollandit tundma, sain ma ka palju huvitavat teada erinevate riikide kohta ja võin julgelt öelda, et nüüd on mul sõpru igast maailma nurgast. Hästi tore oli ka see, et me saime jagada oma kogemusi, mis on juhtunud juba Hollandis, näiteks üks läti poiss rääkis ( muide mul oli ka sama probleem siis haha), et kui ta saabus siis ta hostema ütles, et oma musta pesu saab ta panna korvi sisse ja korv asub poisi enda toas, kuid hostema ütles ka, et nemad tema toas ei käi, niiet lätlasel oligi probleem, et pesukorv ajab peaaegu üle juba ja ta ei tea mis teha sellega. Või, et argentiinlane oli väga šokis kui ta hostema ütles talle okay, sest kui Argentiinas keegi sulle okay ütleb, siis pole ta huvitatud sinuga rääkimisest ja sa peaksid shut up'ima. Argeentiinas on kombeks see, et loomi peetakse vaid ära söömise eesmärgil ja isegi su lemmikloom hamster lõpetab su kõhus lõpuks, niiet argentiinlased olid väga jahmunud kui nad teada said, et siin maetakse oma lemmikloomad maha mitte ei sööda ära.
Hästi lahe oli näha teiste rahvuste kombeid, nt. Brasiilia tüdruk tänas peale igat toidukorda isiklikult kokkasid.
Ma arvasin, et see on lihtsalt kuulujutt, et sakslased on väga head keeltes ja õpivad kiirelt keeli, aga ma sain aru, et see vastab täitsa tõele. Ma alustasin samalt tasemelt sakslastega, aga laagri lõpuks rääkisid nad ikka rohkem hollandi keelt kui mina. Ühe sakslase hostvanemad olid isegi naljaga öelnud, et nad annavad talle 3 nädalat keele õppimiseks ja siis soovivad puhast hollandi keelt kuulda juba. Isiklikult arvan ma, et see sakslane saab ka sellega hakkama, sest hollandi keel on tegelikult saksa ja inglise keele segu.
Poiss Lõuna-Aafrikast rääkis ka oma wild lugusid Lõuna-Aafrikast, mis olid väga vinged. Igapäev korrutas ta vähemalt 3 korda seda, et kui sa lähed Aafrikasse, siis JUMMALA PÄRAST ÄRA TEE MAGAVA LÕVIGA SELFIT, sest sind süüakse muidu ära. Veel tegi ta nalja, et ta kannab vaid odavaid riideid, kuna need on ju Aafrika laste tehtud.
Üks õhtu sõime õhtusöögiks pizzat ja kõik sõid ja siis järsku üks viiest Itaallasest tõusis püsti ja teatas kõigile ahastusega, et see pole õige pizza ja, et kui me kunagi Itaaliasse satume, siis ta kindlasti hangib meile ühe tõeliselt hea pizza.
Hästi nice oli ka see, et kõik olid hästi toetavad üksteise suhtes, näiteks minu lähimad sõbrad- lätlased olid alati GO ESTLAND.

Kõik  noored, kellega ma kohtusin selles laagris on supersuper lahedad ja loomulikult ka vabatahtlikud olid imelised (võrreldes Eestiga on hollandlastel väga vähe vabatahtlikke ja paar tükki oli isegi sellised, kes olid kusagilt mujalt pärit ja veetsid paar aastat tagasi ise vahetusaasta Hollandis).

Minu 2.nädal Hollandis

Paari päeva pärast tähistan ma oma teist nädalat juba Hollandis.

Vau. Aeg lendab, kuid samas on ka mul tunne nagu ma oleks juba päris kaua siin olnud.

Kõige suurem uudis on vist see, et ma olen elus. Keegi ei ole mulle rattaga otsa sõitnud veel ja ma ei ole kedagi veel mõrvanud. Niiet põhjus rõõmustamiseks.
Ma arvasin, et ma olen Okei jalgrattur, aga siin olles olen ma aru saanud, et Hell NO, ma ei ole okei ratturile lähedalgi. Siinne liiklus on hoopis teistsugune.
Mul on vahepeal kiire nädal olnud. Palju vaatamist ja uudistamist :).
Pühapäeval külastasime koos perega "Pales Het Loo", mis oli kunagi kuninglik palee ja nüüd muuseum. 

Esmaspäeval käisime lastepargis hostema ja ta õetütrega, mis oli üli cool. Kahjuks küll ainult väiksematele. See oli vana farm, kus oli kunagi palju lehmi ja teisi loomi ja nüüd ehitati see lastepargiks. Muide seal oli siiamaani mõned vasikad, kitsed ja haned, kes vabalt ringi jalutavad.
Teisipäeva hommiku poolikul näitas mu hostisa kus asub train station ja kuidas oma sõidukaardile raha peale laadida. Ma sain ka aru, miks hollandlased nii palju ratastega sõidavad. Nimelt nii rongi kui ka bussiga sõit on väga kulukas siin. Niiet hollandlased oleksid väga vaesed muidu, kui nad sõidaksid rongiga koguaeg. Ainuke positiivne asi rong juures pidi olema tasuta wifi.

Kolmapäeva hommikul küsis mu hostisa, et kas ma tahaksin näha küla, kus liigutakse ainult  paatidega või üle sildade. Loomulikult ma tahtsin. Me sõitsime sinna ratastega ja edasi- tagasi läbisime kusgil 30km.. Ma olin päris surnud kui tagasi jõudsime, aga ma võin öelda seda, et see oli seda väärt. See oli tõesti ilus küla. Mu hostisa rääkis seda, et see oli vanasti hästi väike tavaline küla kanalitega ja siis pandi see küla nimi Monopoly mängu sisse (keegi ei tea miks küll, aga nii tehti) ja siis kogus see küla populaarsust. Nüüd on see väga külastatud turistide poolt ja seal saab paate laenutada ja mu hostisa ütles ka, et see on tõeline meelelahutus vaadata, kuidas turistid (inimesed, kes ei ole kunagi paate juhtinud) proovivad juhtida ja siis sõidavad üksteisele otsa. Et võta või tool ja istu kanali äärde maha ja naera end kõveraks. Kui tahad näha kuidas kanalid tipptunnil välja näevad selles külas siis Klõpsa Siia.

Kolmapäval sain ka kokku Emma (Austraaliast) ja Johaniga (Rootsist), kes mõlemad elavad ka Meppelis. Hästi tore oli nendega väljas olla. Kuna Emma vahetusaasta algas juba jaanuaris, siis ta juba tunneb Meppelit ja oli meile giidi eest ning tutvustas, kus on head kohvikud ja mis kohtadest kindlasti eemale                                                                hoida :).


Ja neljapäeval käisime üheksa teise vahetusõpilasega WALIBIIIS! Walibi on üks Hollandi suurimaid lõbustusparke. Sealsed rollercoaster'id on kõige kõrgemad, kiiremad, pikimad ja lahedamad, mida ma näinud olen. Niiet kõik, kes niiväga kõrgust ei karda- Minge ja külastage Walibit. Muide, Walibi ei ole vaid Hollandis, sest vahetusõpilane Belgiast ütles, et neil Belgias on ka Walibi.

.. Ja selline oligi mu nädal :).

Bye,bye Estonia.. Hello Netherlands

Ja lõpuks saabus ka minu kaua oodatud minek.
Reede õhtul olin ma päris närvis mineku pärast, aga mulle öeldi, et see on normaalne ja nii kaua on kõik okei, kuniks ma lennujaamast ära ei  kavatse joosta.
Ma ei jooksnud ja nüüd olen juba üle 24h olnud  Hollandis.
Nähes kui suur on Hollandi lennujaam olin ma kindel, et nüüd ma eksin küll ära..
See lennujaam on hiiglaslik. Ma lihtsalt kõndisin ja kõndisin ja kõndisin ja mõtlesin, et ma ei leia vist kunagi üles baggage hall'i. Kui ma lõpuks baggage halli'i kohale jõudsin siis ma ootasin ja ootsasin ja ootasin oma kohvrit ja mida ei tulnud oli mu kohver. Juba tulid uue lennu kohvrid ja tabloo peal oli silt, et tallinna lennu omad on kõik juba unloaded. Ainuke mõte mis mul peas oli selhetkel oli "Rahu, Laura nüüd lähed sa sa selle leti juurde ja täidad ära selle avalduse ja kõik saab korda". Loomulikult oli selle leti ääres üle 1000 inimese seismas.. Aga õnneks, just siis kui ma olin ennast rivvi seadnud märkasin ma oma ilusat punast kohvrit lindi peal. Niiet kõik läks ikkagist hästi. Lennujaamas olid mul vastas nii YFU Holland kui ka mu host isa ja host õde. Peale kiire pildi tegemist ja paari sõna hakkasid YFU ja mu host isaga hollandi keeles rääkima ja see oli päris imelik tunne, ma sain aru, et nad rääkisid minust, aga mida nad rääkisid, ei saanud ma aru. Mu hostpere kinkis mulle ka õhupalli, mille peal oli kirjas Welcome. Peale seda kui YFU oli kirja pannud, et ma jõudsin ilusti tervelt kohale läksime me host isa ja õega sööma, ning siis hakkas juba meie 2h kojusõit. Kodus ootas meid mu hostpere koer- Pepper, kes on üliüli armas. Õhtul käisime me mu hostemal tööl vastas ja siis tulime koju.
Pühapäeval käisime kõik koos Kamp Westerborkis ja pärast kodus tuli mu hostema heale mõttele, et ta paneb asjade peale sildid, kuidas need hollandi keeles on. Niiet nüüd ongi me kodu roosasid lipikuid täis. 
Muide mu hostisa ütles, et nad olid  huvi pärast vaadanud tallinna TVd ja kuulanud spotify'st eesti räppi :D
Lisan ka mõned pildid, mis on tehtud veel Tallinna lennujaamas.