Minu ISK

Selles postituses räägin ma oma ISK klassist natuke.
Kõigile neile, kes IKKA VEEL ei tea mis on ISK, siis kordan 100 korda üle: mu koolis on Internationale Schakelklas, mis on mõeldud õpilastele, kes ei ole hollandlased, et me saaks õppida hollandi keelt.
ISK jaoks on mu koolil eraldi maja ja kui mu tunniplaanis on auk, siis lähen ma ISKsse, tavaliselt veedan ma igapäev 2 tundi ISK klassis.
ISK klassis on meid 20 ringis ja umbes 16 räägib neist araabia keelt..
Võin öelda kohe alguses ausalt ära, et kui ma alustasin ISKga, siis mulle ei meeldinud see, kuna:
1. Me ei rääkinud ühist keelt. Nemad ei rääkinud inglise keelt, mina ei rääkinud hollandi keelt.
2. Nad olid üpris lapsikud. Nad jooksid vahetundide ajal ringi, ajasid teineteist taga ja ühesõnaga tegid kõike mida ma tegin 3 klassis.
3. Ma arvan et nad ei võtnud mind kohe alguses päris omaks ja I'm so sorry, et ma sedasi ütlen nüüd aga ega ka mul ei olnud väga viitsimist ja tahtmist nendega sõbrustada (nende jaoks olin ma nagu kuuvarjutus, kes veetis vaid mõne tunni igapäev nendega, lihtsalt tüdruk kes tuli ja läks). 
Ühesõnaga, et natukenegi parem mulje endast jätta, ütlen ma nüüd, et aga kogu mu fookus oli ju vaid hollandi keelel ja sellepärast mul ei olnudki energiat, et nendega sõbrustada nii palju.
 Ärge nüüd must valesti aru saage, mul ei olnud midagi oma ISK klassi vastu, ma läksin sinna heameelega ja mu ISK klassikaaslased olid kohe alguses mu vastu sõbralikud ja toredad, kuid meil ei olnud seda klappi.
Kuid siis, ühel ilusal päeval sain ma teate, et ma pean veetma terve nädala vaid oma ISK klassiga! (Mu päris klassil algas toetsweek ehk eesti keeles öeldes testide nädal ja team liideri arust oli mul liiga vara natuke nendest testidest osa võtta, niiet ta saatis mu ISKsse.)
Oma esimesel terve päev ISKs veedetud päeval sain ma juba aru, et mu ISK klass on tegelt väga äge. Nad on väga hoolivad, sõbralikud, vinged ja tegelikult nad ei olegi nii lapsikud, kui mulle alguses tundus. Ma võin isegi öelda, et tegelt nendega on väga fun olla.
 Kuid samas olen ma ka aru saanud, et nende elu ei ole üldsegi mitte lihtne. Nad ei räägi sõnagi inglise keelt, hollandi keele õppimist alustasid nad piltidega, enamus neist elab ühes suures majas koos. 
Mu ISK klassis on ka üks poiss, kes toob kõigile, isegi kõige vihmasema ja hallima Hollandi sügise ilmaga, naeratuse näole, sellega et ta on lihtsalt tema ise. Ta on seda tüüpi poiss, kes jookseb ringi ja KOGUAEG ta jutustab kellelegi midagi. Ja ta on alati nii rõõmsameelne, et see teeb teistel ka tuju heaks. Aga tegelikult elab ta oma 4 venna ja 2 õe ja isaga vaid väikses korteris. Ta ei ole oma ema üle aasta näinud juba, kuna ta ema jäi Somaliasse, sest ta oli liiga haige, et kolida. 
Mu ISK klassis on kaks õde. Vanema õe nimi on Temnimit ja kuna Temnimit kõlab tõpselt nagu ten minute siis kõik hakkasid neid kutsuma teda ten minutiks ja ta väikest õde five minutiks.
Ja lõpetan selle postituse rõõmsa sõnumiga:  
Finally ma tean kõikide oma ISK classmatede nimesid peast. Ja uskuge mind, kõigi nende Abdulide, Hasanide, Ibrahimide, Tabarakide, Bitade ja Mohoodide nimesid ei olnud mul kerge ära õppida, aga ma sain sellega hakkama.