Tsauki sõbrakesed (Olen hollandi keelest selle üle võtnud, hollandlased teevad kõik asjad väiksemaks ja nunnumaks, ehk autoKE, sõbraKESED, pereKE, tüdruKUKE jne)
Ma tean, et ma pole teile ammu midagi kirjutanud siia ja nüüd on mul hetk, kus mul on nii palju, mida ma tahaks teile rääkida!
Ma tahaks rääkida oma vaheajast (oma nädalasest puhkusest Hollandi teises otsas, sellest kuidas käisin ma hollandlaste "juustu pealinnas" Alkmeres ja Amsterdamis Rijksmusemis jne..), oma klassikaaslastest ja ka teistest vingetest hollandlastest, sellest kui ilusad soojad ilmad on Hollandis olnud (Nagu, ma tulen Eestist, kui ikka päike paistab ja on 13C, siis see ikka tundub küll nagu suve ilm juba mulle) ja ka kõigest muust lahedast!
Ma olen 7 kuud juba Hollandis elanud... vauuu aeg lendab tõesti, 3 kuud veel minna ja siis olengi tagasi juba kodumaa pinnal.
Palju küsitakse, et aga kas Holland vastas siis mu ootustele?
Ma tean, et ma pole teile ammu midagi kirjutanud siia ja nüüd on mul hetk, kus mul on nii palju, mida ma tahaks teile rääkida!
Ma tahaks rääkida oma vaheajast (oma nädalasest puhkusest Hollandi teises otsas, sellest kuidas käisin ma hollandlaste "juustu pealinnas" Alkmeres ja Amsterdamis Rijksmusemis jne..), oma klassikaaslastest ja ka teistest vingetest hollandlastest, sellest kui ilusad soojad ilmad on Hollandis olnud (Nagu, ma tulen Eestist, kui ikka päike paistab ja on 13C, siis see ikka tundub küll nagu suve ilm juba mulle) ja ka kõigest muust lahedast!
Ma olen 7 kuud juba Hollandis elanud... vauuu aeg lendab tõesti, 3 kuud veel minna ja siis olengi tagasi juba kodumaa pinnal.
Palju küsitakse, et aga kas Holland vastas siis mu ootustele?
Tegelikult, ei julgenud ma enne tulekut midagi oodata, kuna kartsin, et võin pettuda.
Enne seda aastat ütles vaid üks inimene mulle, et see aasta ei tule lillepidu, aga see on seda väärt. See on täiesti tõsi. Mul on olnud tõuse ja mõõnasid. Ja see on täiesti normaalne.
Ma tulin riiki, mille keelt ei rääkinud ma sõnagi, kus ma ei tundnud mitte kedagi ja mille traditsioonidest ja tavadest polnud mul õrna-aimugi. Ja ma olen siiamaani elus! Imeline, kas pole mitte!
Kas ma saan lõpuks ometi Hollandi keelega hakkama?
Jaaa ma saan ja ma olen enda üle väga uhke, sest hollandi keel ei ole just üks lihtsamaid keeli. Ma tegin just mõned päevad tagasi ka testi, mis näitas mis tasemel ma olen hollandi keelega. Ma sain 100% A1 taseme kätte (mu õpetaja ütles, et tavaliselt välismaalased saavad A1 taseme hollandi keeles alles peale 1- 1,5 aastat Hollandis olekut, niiet ta oli uhke mu üle ja ütles, et võin ka proovida mõne nädala pärast A2 taseme testi, et äkki juhuslikult on mul juba A2 tase olemas, kes teab).
Kas ma saan lõpuks ometi Hollandi keelega hakkama?
Jaaa ma saan ja ma olen enda üle väga uhke, sest hollandi keel ei ole just üks lihtsamaid keeli. Ma tegin just mõned päevad tagasi ka testi, mis näitas mis tasemel ma olen hollandi keelega. Ma sain 100% A1 taseme kätte (mu õpetaja ütles, et tavaliselt välismaalased saavad A1 taseme hollandi keeles alles peale 1- 1,5 aastat Hollandis olekut, niiet ta oli uhke mu üle ja ütles, et võin ka proovida mõne nädala pärast A2 taseme testi, et äkki juhuslikult on mul juba A2 tase olemas, kes teab).
Mu kõige suurem hirm enne tulekut oli, et ma ei leia endale sõpru ja ma ei sulandu sisse ja teised arvavad, et ma mingi imelik kusagilt Eestist olen. Õnneks oli see vaid kartus. Raske oli see, et ma ei teadnud, kuhu ma kuulun, niiet ma istusingi ühel päeval ühtedega söögilauas ja järgmisel päeval juba teise grupiga jne ja tegelikult oli see väga hea, kuna nii olen ma saanud rääkida palju erinavate inimestega ja neid tundma õppinud. Mul olid sõbrad, aga mul ei olnud NII lähedasi sõpru, kellelega ma saaks rääkida kõigest. Nüüd õnneks, olen ma nad leidnud.
Ma küll ei nimetaks, et ma oleks nagu mingi superstaar enda koolis, aga inimesed ikka tunnevad mind ka. Inimesed, kellega pole ma endateada kunagi rääkinud, tulevad vetsu järjekorras mulle tsau ütlema ja küsima kuidas läheb ja see on hästi armas minu arust.
Ma küll ei nimetaks, et ma oleks nagu mingi superstaar enda koolis, aga inimesed ikka tunnevad mind ka. Inimesed, kellega pole ma endateada kunagi rääkinud, tulevad vetsu järjekorras mulle tsau ütlema ja küsima kuidas läheb ja see on hästi armas minu arust.
Õpetajad.
Õpetajaid on erinevaid. Kuna ma olen alles TEINE vahetusõpilane selles koolis, siis paljud õpetajad ei teadnud alguses kuidas minuga käituda. On mõned õpetajad, kes on otsustanud ignoreerida, et ma ka seal klassis olen, on mõndasid, kes on isegi printinud mulle välja töölehti nii inglise kui ka google translatetud EESTI KEELEs (mu füsa õps printis mulle nalja pärast füsa KT eesti keeles välja aasta alguses, aga kurbusega pean ütlema, et quess what, i still didn't understand anything, füüsika pole mu lemmikaine..) ja on õpetajaid, kes teevad minuga erandeid, peaaegu nagu, et kui 2 rehkendust ei jõua teha, siis tee vaid 1, aga hästi on mõne mu õpetaja moto vist.
Minu lemmik opetaja on vaieldamatult mu kekaõps (Ta on ka ainuke opetaja, kelle perekonna nime ma tean peast, teisi õpetajaid kutsun ma lihtsalt õpetaja füüsikas või pikk prillidega härra aga temale ütlen ma ta nime). Mitte et mul oleksid nii head tulemused kekas, vaid kuna mu kekaõpetaja on nii imeline inimene (ja me teeme lahedaid asju ka seal, nagu näiteks võin ma öelda nüüd, et ma olen ameerika jalgpalli mänginud, kõrgushüpet proovinud, roninud 10m kõrgusele ronimisseinal ja mänginud käsipalli Õigete reeglite järgi). Ta on see õpetaja, kes esmaspäeva varahommikul hüüab üle saali "GOOD MORNING LAURA" (..ja kui muu aja räägib ta minuga vaid hollandi keeles, siis seda teeb ta alati inglise keeles). Ta on see õpetaja, kellega saab absoluutselt kõigest rääkida. Ta on ka selline õpetaja, kes show offib mu hollandi keelt teiste õpetajate ees. Käisime kooliga uisutamas ja bussis kui tagasi sõitsime siis tutvustas ta mind vist kõigile oma kolleegidele. Ta kutsus nad minu juurde ja rääkis kuidas ma tulen Eestist ja kui hea mu hollandi keel on juba. Ja see oli nii armas temast, sest nagu kellele ei meeldiks tähelepanu!?
Õpetajaid on erinevaid. Kuna ma olen alles TEINE vahetusõpilane selles koolis, siis paljud õpetajad ei teadnud alguses kuidas minuga käituda. On mõned õpetajad, kes on otsustanud ignoreerida, et ma ka seal klassis olen, on mõndasid, kes on isegi printinud mulle välja töölehti nii inglise kui ka google translatetud EESTI KEELEs (mu füsa õps printis mulle nalja pärast füsa KT eesti keeles välja aasta alguses, aga kurbusega pean ütlema, et quess what, i still didn't understand anything, füüsika pole mu lemmikaine..) ja on õpetajaid, kes teevad minuga erandeid, peaaegu nagu, et kui 2 rehkendust ei jõua teha, siis tee vaid 1, aga hästi on mõne mu õpetaja moto vist.
Minu lemmik opetaja on vaieldamatult mu kekaõps (Ta on ka ainuke opetaja, kelle perekonna nime ma tean peast, teisi õpetajaid kutsun ma lihtsalt õpetaja füüsikas või pikk prillidega härra aga temale ütlen ma ta nime). Mitte et mul oleksid nii head tulemused kekas, vaid kuna mu kekaõpetaja on nii imeline inimene (ja me teeme lahedaid asju ka seal, nagu näiteks võin ma öelda nüüd, et ma olen ameerika jalgpalli mänginud, kõrgushüpet proovinud, roninud 10m kõrgusele ronimisseinal ja mänginud käsipalli Õigete reeglite järgi). Ta on see õpetaja, kes esmaspäeva varahommikul hüüab üle saali "GOOD MORNING LAURA" (..ja kui muu aja räägib ta minuga vaid hollandi keeles, siis seda teeb ta alati inglise keeles). Ta on see õpetaja, kellega saab absoluutselt kõigest rääkida. Ta on ka selline õpetaja, kes show offib mu hollandi keelt teiste õpetajate ees. Käisime kooliga uisutamas ja bussis kui tagasi sõitsime siis tutvustas ta mind vist kõigile oma kolleegidele. Ta kutsus nad minu juurde ja rääkis kuidas ma tulen Eestist ja kui hea mu hollandi keel on juba. Ja see oli nii armas temast, sest nagu kellele ei meeldiks tähelepanu!?
Ühesõnaga:
Unistused ei pea jääma vaid unistusteks, mine ja vii need täide.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar