Novembri alguses oli meil keeletest.
Absoluutselt kõigile oli suur motivatsioon see test läbida suurepärase tulemusega, kuna meile öeldi, et kõik kes läbivad testi saavad minna veebruari alguses YFUga Pariisi.
.. Ja lõpuks jõudiski kaua oodatud veebruari kuu kätte.
Reede õhtul kell 18.00 alustaski buss Põhja- Hollandist Pariisi poole sõitu. Terve bussi sõidu ajal oli õhus tunda elevust, taaskohtumis rõõmu (sest mõndasid vahetusõpilasi polnud me juba mitumitu kuud näinud) ja loomulikult ka veidi ülemeelikust ja ohtralt lõbusat meeleolu.
Kella 3 ajal öösel jõudsime me lõpuks Pariisi.
Laupäev oli meil tihe ja tegude rohke päev. Vaid peale mõnda tundi und, tuli meil juba kell 7.15 üles ärgata ja alustada hommikut. Peale hommikusööki hakkasid meil kohe töötoad (Kuna ega YFU meile ometi ju puhkusereisi ei korraldanud..) kus me rääkisime kuidas me hakkama oleme saanud ja milliste probleemidega oleme silmitsi seisnud, lahendasime erinevaid grupi ülesandeid ja tegime ka muid palju harivaid asju.
Peale lõunat viidi meid Pariisi peatänavale ja öeldi, et meil on täpselt 4h vaba aega nüüd ja siis peame tagasi olema. Pariisis saime me ka kokku Robiniga, kes on Eesti vahetusõpilane Prantsusmaal praegu. Nii hea oli rääkida peale 6 kuud silmast-silma eesti keelt. Loomulikult oli ka imelik rääkida eesti keelt ja isegi natukene raske (tihti tulid sellised ammm.. ja emmm... pausid sisse, kus mingi sõna ei meenunud kohe). Aga see oli väga lahe, et Robin oli nõus meile Pariisi parimaid kohti tutvustama.
Nagu Pariisis laupäevadele kohaselt oli ka sel laupäeval Pariisi tänavatel protest, niiet näha võis väga palju politseinike ( Robin ütles ka, et ohutuse pärast ei ole tal ja ta sõpradel laupäeviti lubatud Pariisi tänavatele minna protestide pärast).
Enne Pariisi minekut hoiatas YFU meid ka taskuvargate eest, et nad võivad telefoni taskust ära võtta ja siis minema joosta. Selle peale hüüdis lätlane tagareast, "Aga siis ma jooksen järgi ja saan ta kätte.", mille peale otsustasime ühiselt, et kõigil kel on pikad jalad (nagu rootslased, lätlased ja sakslased), nemad jooksevad siis järgi, aga teised rahvused, kes on natuke lühemad peavad hoidma ennast pikkade jalgadega inimeste juures, et nad saaksid vajadusel joosta ka sinu telefonile järgi. Üks kõigi eest, kõik ühe eest ikka.
Laupäeva õhtul, kui tagasi hotelli jõudsime, olime me kõik väga väsinud (terve aja olime me ju Pariisis ringi jalutanud) aga pidime üle elama veel ühe töötoa, kus rääkisime kuidas me selle ajaga arenenud oleme. Ja kui te arvate, et sellega see õhtu lõppes, siis eksite. Meil oli ka kostüümipidu. Kostüüme oli väga palju erinevaid, näha võis ungarlasi aphrothite kostüümides kui argentiinlast pickchu kostüümis ringi jooksmas või hoopis jaapanlast Harry Potterina. Kostüümipeoga oli nii, et mõte oli vinge, aga tehniline teostus YFU poolt nii hea polnud kahjuks. Peale pidu suundusime enda tubadesse ja rääkisime juttu kuni varajaste hommiku tundideni.
Pühapäeval oli meil ka mõned tundi vaba aega Pariisi avastada ja siis pidimegi juba tagasi Hollandi poole hakkama sõitma.
Kogu nädalavahetuse peale magasin ma kokku vaid 8h, niiet kui kella 00.00 ajal lõpuks oma koju Hollandisse tagasi jõudsin, siis tegin kiire ülevaate Pariisi kohta oma hostvanematele, käisin pesus (Hotellis oli meil vaid külm vesi, niiet otsustasin seal pessu mitte minna) ja siis vajusingi magama.
Harjumatu asi Pariisis oli see, et kui su arve on alla 10euro, siis sa ei saa seda maksta pangakaartiga, vaid pead sularahas maksma. Minule, kes armastab pangakaarti ja peaaegu ainult kasutabki vaid seda, oli see väga kohanematu ja imelik.
PARIIS ON IMEILUS LINN JA SEE TRIP OLI MEGA LAHE!! Lisan ka mõned pildid.
Sacré-Cœuri kiriku ees koos sakslaste, itaallase, ecuandorlase ja argentiinlasega
... Ja kohustuslik grupipilt
Lara, Paulina, mina ja Natasha
Pilt Effeli torniga
Bianca (Itaalia), Paulina (Saksamaa), mina ja Robin Eesti
.. Sellele pildile oleme ka saanud rootslase ja lätlase..
.. Ja lõpetuseks pilt kahest eestlasest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar